Tamavafa gadakiewega koe Kenya

Teliz mal Wikipedia.

Bat teliz va kot debak bendeyen dene Tamavafa Gadakiewega ke UNESCO koe Kenya otular.

Bak 2018, peroy debak ke Kenya tid ke winugafa vexala ke Tamavafa Gadakiewega : 4 arayaf is 3 tuwavaf.

Winugafa vexala[betara | va krent betá]

     Bat debak bevular iyelaf

Mijikenda tumtaf aalxoeem Welmot : 15.38 km²
Arayaf debak bendeyen bak 2008 Ludeem : (iii) (v) (vi)  UNESCO otuk : 1231
Debala : Kilifi Winka Maneka :  3° 55' 55" G-, 39° 35' 46" R-

Tumtafo kaya aalxo ke Mijikenda sane nited 11 solwif aalaf debak kene krimta vas mon 200 km-. Tid dem stabrega ke jontika folkaykirafa kaya wida ke Mijikenda sane. Bata wida reduyuna mali XVI-eafa decemda bak sanda mali 1940-e zo jovleyed. Gu ambafa oga re zo torigid nume gu tumtaxo zo gided ise gan savsikaf pirdot zo kiewagid. Debak gu tanafa vrutara va arayafa prostewa is nope inyona rontifa gluya tikisa va blisa prostewa zo bender. [1]

Jesus folk ke Mombasa Welmot : 0.2 km²
Arayaf debak bendeyen bak 2011 Ludeem : (ii) (v)  UNESCO otuk : 1295
Debala : Mombasa Winka Maneka :  4° 03' 47" G-, 39° 40' 44" R-

Jesus folk kolnayan gan portugalik wali 1593 ik 1596 zovdomon gu Giovanni Battista Cairati ta nedara va molt ke Mombasa, tir tana katcalapafa is lokiewon nendoyeyena tula ke portugalaf sayakaf folkay ke XVI-eafa decemda is vuestexa koe izva ke bata vegeduksinda. Vierd is dre ke Jesus folk va rietava ke Dimblirugal tcazedad, lize kotunuca ke baxekeem is darkasaberopafa tama gu ayalto va int gokoswad. Debak va 2.36 decemiray besar ise va abidjeem ke folk is uzixo ruldar. [2]

Thimlich Ohinga Welmot : 0.21 km²
Arayaf debak bendeyen bak 2018 Ludeem : (iii) (iv) (v)  UNESCO otuk : 1450
Debala : Migori Winka Maneka :  0° 10' 01" G-, 37° 08' 02" R-

Tigiso lenttalte Migori widava koe gola ke Victoria Uzda, bato inkexo folkaykirafo kum raporki bak XVI-eafa decemda ape zo vegeduyur. Ohinga anambe va konendara va doda is bonoleem nuzanudayar voxe va koeti is seltskedeem tikis va vuwabolk dere tentuyur. Thimlich Ohinga tir tele loglupafe kruldese is lokiewon nendoyeyene prostewafe anambe. Tir to burkafa tula ke bata prostewa granon vegedusa kum raporki, adalafa gu taneafa vartesa doda ke kuksaxo ke Victoria Uzda is trenayasa mali XVI-eafa decemda kali acku ke XX-eafa decemda. [3]

Lamu Welmot : 0.16 km²
Arayaf debak bendeyen bak 2001 Ludeem : (ii) (iv) (vi)  UNESCO otuk : 1055
Debala : Lamu Winka Maneka :  2° 17' 02" G-, 40° 51' 11" R-

Lamu guazafa widava, tisa losavsafo is lonendoyeyeno Swaxili saneliaxo koe ronefa Afrika, va intyoni prostewafi fli vider. Vegeduyuna kum drakpist is bemtinta, kira ke widava tir opeluca ke inyon dref tazuk tukulayan gu tadlexa dum koef kusk is kria is trumon balumayan tuvel kum inta. Wetce aveg ke alkafa kotgrupera mali XIX-eafa decemda, Lamu al vanpir zolonaf av ta vayara va islamevafa araya isu Swaxili. [4]

Kenya vedeyaf gerd Welmot : 1420.20 km²
Tuwavaf debak bendeyen bak 1997 Ludeem : (vii) (ix)  UNESCO otuk : 800
Debala : Meru Winka, Embu Winka, Kirinyaga Winka, Nyeri Winka Maneka :  0° 07' 26" L-, 37° 20' 13" R-

Dem ontine vas 5199 m-, Kenya mefta tir toleafe logijafe ontine ke Afrika. Tir savsaf volrunkaf tculk co tiyis dem 6500 m- bak intaf runkugal ( weti 3.1 ik 2.6 decitda ). Mon san-toloyo opraxo moe meftava lapted voxe kalion illaumad, isen balemoya banafa otsa katice krantay wan tigid. Ton yona tcurtafa arna opraxokirafa is mialukafa datca, Kenya mefta tir tan lowoes patectoy ke ronefa Afrika. Towara is tuwavopa va afrikalpaf ruxeem ke Kenya mefta va burkafa tula ke tuwavafa is blifa abduaxa tiskad. Dem dere Videxo va govitoleem ke Lewa is aalafo Videxo ke Ngare Ndare, debak va suyaf krant dem omafa krimpa is lidafo irubaxo ruldar, i dem tadlexa kulafa gu bligedruca tigisa koe tuwavaf vegem zeviandas wal meftaf blibolk is lindamafa meilafa werda. Debak moe prostewafa kelda ke lamara ke yona sanelia ke afrikaf fuzol dere tigir. [5]

Turkana vedeyaf gerd Welmot : 1614.85 km²
Tuwavaf debak bendeyen bak 1997 Ludeem : (viii) (x)  UNESCO otuk : 801
Debala : Turkana Winka, Marsabit Winka Maneka :  3° 03' 04" L-, 36° 30' 14" R-

Tela logijafa eipkirafa uzda ke Afrika, Turkana Uzda tir burkafa aneyotca ta vayara va ruxafa is sulemafa doda. Baroy vedeyaf gerd va greeltxo mu lamasi lavazveri zanudad ise va nazbalkexopo ke Nil negova is troskol is konak djel tadled. Stabregafo serixo ke Koobi Fora tiso dem jontik xim ke moukdunolaf ok tulwadunol ok aryona katca va vangrupera va savsaf anamedeem loon dam kotar debak ke bata tamava al webed. [6]

Rift uzdeem ke Kenya Welmot : 320.34 km²
Tuwavaf debak bendeyen bak 2011 Ludeem : (vii) (ix) (x)  UNESCO otuk : 1060
Debala : Nakuru Winka, Baringo Winka Maneka :  0° 26' 35" L-, 36° 14' 24" R-

Uzdeem ke Kenya koe Rift krantap tir dem baroya gluyakirafa is dambafa uzda ( Bogoria is Nakuru is Elementaita ) tigisa koe Rift Valley winka ke Kenya. Inaf welmot tir vas 320 km². Debak va 13 zverifa katca tamavon dratcena jander isen gedruca ke zverikatca tir tana logijafa ke tamava. To tel lozolonaf gestus debak ke winta mu klodaf jergol tir, is begaxopo is gestuxopo mu batakaf jergol. Va sanelia dem ontinaf moukol dere trasit, don ebeltaf beicekol is Rothschild kustrol is putcuvol is krapol is cuskol is idevol. Debak va vayara va zolonackafa tuwavopafa diotera novecker. [7]

Vuestexa[betara | va krent betá]


Tamavafa gadakiewega koe Afrika
AngolaAvafrikaBeninaBissauguineaBotswanaBurkinaBurundiaErtraGabonaGambiaGanaGeeafrikaGeesudanaGuineaItyopiaJazairaJibutiaKaboverdeaKamerunaKenyaKomoriaKongoaSokasanerotifa KongoaKoteivoiraLesotoaLiberiaLibiaMadagasikaraMagribaMalawiaMaliaMauritiaMisraMozambikaMuritaniaNamibiaNigeraNigeriaRwandaSaotomeprincipeaSenegalaSeycellaSierraleonaSomaliaSudanaSwatiniaTaltefa SaxaraTanzaniaTcadaTogoaTunusaUgandaWitaluguineaZambiaZimbabwea