Yaxol (Canis latrans)

Teliz mal Wikipedia.
Yaxol Va tiyara di terektal
Canis latrans
giltafa pulara
Bliind   Animalia
Dansok Chordata
Volveydansok Vertebrata
Pula Mammalia
Volveypula Theria
Tolvolveypula Eutheria
Veem Carnivora
Yasa Canidae
oxi
Canis
Linnaeus, 1758
katca
Canis latrans
Say, 1823
kira
Abrotce   0.70 - 0.97 m-
Aldo 9 - 16 kg-
Ault cugon 38 cm-
Sinka libakol, sebadadunol, zveri
  Tuveli icde Sulemopa 
Tigira ke katca koe Lentefa Amerika

Yaxol (Canis latrans) tir tana moukolafa katca ke Canis oxi vey Canidae yasa ke CARNIVORA veem ( CANIFORMIA volveyveem ). Gan Say bak 1823 taneon zo pimtayar.

Pimtara[betara | va krent betá]

Yaxol sotir vakoldunolinda disa va abrotcaf is uulaf pezay, is oblakapeem is trelaf inieem, ise tir pokeckaf gu bresitol nekev prantaf ulim is aultam. Inaf kor va in wal bresitol is idatcol tire rundar. Inaf im tir nevoyolukaf is vaynukaf keve jivot is dem mantaf beretraf seg keve ge.

Yaxol va donafa ongira dir ise ebidutuson va malestuna wivga ( kinzol is kabay is libakol ), adalon grabler, altogison va radiminieem az konarison va kosik wal abduinieem. Tod isk ke gubefa wivga, yaxol gu sulemaf xim ik povi va int tuvalear.

Bata vakoldunolinda nope temedasa eviera apton zo pilkomodar, i nope evie favene ta rozara is golera do bewikeem ke inafi xali.

Yaxol sotir lotigaf is lodomaf dam idatcol, dem lovwepaf pezay is lopinaf beweem. Neken obla-keem is inieem sotid gijackaf.

Im tir lukoptaberetraf dem abice blafote moe ge is abice lukopte leve jivot. Aultotsa tir ton ebeltaf imtum isen kutceem tir walzaf vawale ordaf batakaf imtum.

Mekara moukolafa katca valentuvage Lentefa Amerika lion ape tigir. Katcaxo ke yaxol va laksiwaktum vas 72° kereler, male Alaska kale Guatemala. In va loronefa gola ( vagerone Tanarasokeem is valentrone Kanada ) me tigir. Xantafo irubaxo ke bata katca nutir amerikafo letaxo is istefa azeka ke Lentefa Amerika lize jontikafa sanelia dem govitaf tollubekdunol ( Artiodactyla ) bliyid. Batugale koe tcastafa aala dere tigir, is koe meftavafa anameda valente Kanada.

Yaxolya va ikralukruca ba mon sanoy aksat sokartfir. Nazbarugal bak taneakasat tozuwer. Yaxolye va sulemya remi toloy ok baroy aksat bam radimlanid, isen larde kota yaxolya adre penker, pune sulemye radimlanitison tcastawed. Dile tici walikrarugal, kota gan tanoye yaxolye zo dositar. Mana tolonga remi abic aksat batinde rozavzagir vieli oc ten atrir ise tumeruptesawer.

Tolonga va tawavo narar lize ko savsaf tawaz ke ciuktol ok bilotol ok telibol va int inker, i ko tawaz tumantan ta tukalvekara va olegara, oke va intaf pilkaf tawaz suxar. Bak ocagugal tolonga belcon tcabaner ise blir, voxen kabdi koblira ke occek, yaxolye va dofa sinka ant aneyar. Weti tanoya safta abdi koblira, yaxolye is yaxolya konakviele walikrad. Batmana linulara rotir nover da tiki ke tolonga ba iyelakiraf gemelt zo vanlicar.

Arti ocagugal vas tev-sanoy ik tev-san-aluboy viel, toloy ik san-toloy yaxoloc koblid, kot tir aldof vas 200 ik 250 g-. Tison volroderojus is wiiskaf, vas gadikya kottode rupter ise kankum inaf vrod remi taneafa sanka tanion zo sinkar. Mali san-toleaf viel grulanir aze mali san-balemeaf viel gruvulter. Gubeon yaxoloc dene yasa kali tena ke saneaksat zavzagir aze adre toz illanir aze va gadikeem moni santoleaksat tere en jovler. Ba anyusteaf ok lerdeaf aksat, oceem va milguca artfir ise va olgafe fentugalafe sare is figafa grabara ta trasira va sinka miv djuproliker.

Yasa tir rigotafa tanta ke seltaf grustaks ke yaxoleem. Aname rodenazbasa yaxolya zo inker. Tiki reduyuni dene tolonga kali awalkera ke kontol roslar. Tcastawera ke varaf occek bak san-taneaksat is san-toleaksat va runda mu direfa oxila isker, voxen kon oc va gadikeem dile me bulur numen lana yasa rotir dem konak ecklaaf yaxoloc. Soe tiki kruldesi dene yasa lantode me tid febapafi is tianapafi ; batdume pona ke belca dun betawer kiren kot olkik di rotir volruptes.

Yaxol febon sometir tawavokiraf sulem. Va tawavo narar lize di tcabaner voxe va jowa kev lujdik me zuker. Volson va vask is vema remi ocagugal godjon kevrojur. Divatcefo tigixo is olkota vas tokoda dem rodadina sinka rupted kiren tir atelatoraf nume va malestura vaon olegar, kore va betcoba kontode rovodestur.

Kira[betara | va krent betá]

  • Veem : Carnivora
  • Yasa : Canidae
  • Lum : varafe abrotce vas 100 ik 120 cm- ; upene vas 45 ik 55 cm-
  • Aldo : 10 - 20 kg- ( cugon 30 kg- )
  • Talgeem : 42 talga
  • Nazbarugal : Taneaksat ik toleaksat
  • Ocagugal : 60 ik 65 viel
  • Occek : mialukon 5 ik 8 oc

Vexala dem apteem[betara | va krent betá]

Sedme Mammal Species of the World (siatos ke 2005), bata katca vas 19 apta ruldar :

Katcaal ke idatcoldunoleem[betara | va krent betá]

Caninae  
3.5 celemda
3.0
2.7
1.9
1.6
1.3
1.1
0.25
0.031

Vakol



Idatcol




Idatcol (Canis lupus chanco)




Yaxol




Nopalol (Canis aureus lupaster)




Nopalol (Canis simensis)




Nopalol (Canis aureus)




Zimbol




Idevol




2.6

Nopalol (Canis adustus)



Nopalol (Canis mesomelas)





Pulasa vuestexa is xantaza[betara | va krent betá]

  • (en) vuest- : Mammal Species of the World (v- 3, 2005) : Canis latrans (Say, 1823)
  • (en) vuest- : CITES : Canis latrans
  • (en) vuest- : UICN : katca Canis latrans (Say, 1823)
  • (en, fr) vuest- : ITIS : Canis latrans (Say, 1823)
  • (en) vuest- : Tree of Life Web Project : Canis latrans
  • (en) vuest- : Catalogue of Life : Canis latrans (Say, 1823)
  • (en) vuest- : Paleobiology Database : Canis latrans (Say, 1823)
  • (en) vuest- : Animal Diversity Web : Canis latrans
  • (en) vuest- : NCBI : Canis latrans

Ara vuestexa[betara | va krent betá]

Kotavafa vuestesa xantaza[betara | va krent betá]


  Yaseem is oxieem ke Cottoradunol (Carnivora)
Krapol (Felidae)Cuskol (Acinonyx)Mutcol (Caracal)Karvemol (Catopuma)Karvol (Felis)Rancol (Leopardus)Abrugol (Leptailurus)Uksabol (Lynx)Karvedol (Pardofelis)Wirikol (Prionailurus)Mutcumol (Profelis)Wasol (Puma)Narmukol (Neofelis)Krapol (Panthera)Djampol (Uncia) | Smankol (Viverridae)Smankol (Arctictis)Smankol (Arctogalidia)Smankol (Macrogalidia)Smankol (Paguma)Smankol (Paradoxurus)Smankol (Chrotogale)Smankol (Cynogale)Smankol (Diplogale)Smankol (Hemigalus)Batwatol (Prionodon)Smankol (Civettictis)Tcipol (Genetta)Smankol (Poiana)Smankol (Viverra)Smankol (Viverricula) | Ratsikisol (Eupleridae)Ratsikisol (Cryptoprocta)Ratsikisol (Eupleres)Ratsikisol (Fossa)Ratsikisol (Galidia)Ratsikisol (Galidictis)Ratsikisol (Mungotictis)Ratsikisol (Salanoia) | Smankudol (Nandiniidae)Smankudol (Nandinia) | Guritcol (Herpestidae)Guritcol (Atilax)Guritcol (Bdeogale)Guritcol (Crossarchus)Guritcol (Cynictis)Guritcol (Dologale)Guritcol (Galerella)Guritcol (Helogale)Guritcol (Herpestes)Guritcol (Ichneumia)Guritcol (Liberiictis)Guritcol (Mungos)Guritcol (Paracynictis)Guritcol (Rhynchogale)Awentol (Suricata) | Digdatol (Hyaenidae)Digdatol (Crocuta)Digdatol (Hyaena)Digdatol (Proteles) | Idatcol (Canidae)Bresitukol (Atelocynus)Idatcol (Canis)Bresitayol (Cerdocyon)Idukol (Chrysocyon)Zimbol (Cuon)Bresitimol (Dusicyon)Bresitevol (Lycalopex)Idevol (Lycaon)Azubol (Nyctereutes)Bresitanol (Otocyon)Akakuyol (Speothos)Bresituzol (Urocyon)Bresitol (Vulpes) | Rupol (Ursidae)Fierdol (Ailuropoda)Rupol (Helarctos)Rupol (Melursus)Rupol (Tremarctos)Rupol (Ursus) | Piakol (Otariidae)Piakol (Arctocephalus)Piakol (Callorhinus)Piakudol (Eumetopias)Piakudol (Neophoca)Piakudol (Otaria)Piakudol (Phocarctos)Piakol (Zalophus) | Lempol (Odobenidae)Lempol (Odobenus) | Spedol (Phocidae)Spedol (Cystophora)Spedol (Erignathus)Spedol (Halichoerus)Spedol (Histriophoca)Spedol (Hydrurga)Spedol (Leptonychotes)Spedol (Lobodon)Spedol (Mirounga)Spedol (Monachus)Spedol (Ommatophoca)Spedol (Pagophilus)Spedol (Phoca)Spedol (Pusa) | Merikol (Mustelidae)Merikol (Aonyx)Merikol (Enhydra)Merikol (Hydrictis)Merikol (Lontra)Merikol (Lutra)Merikol (Lutrogale)Merikol (Pteronura)Ciuktol (Arctonyx)Manyadol (Eira)Manyadol (Galictis)Manyevol (Gulo)Mamfol (Ictonyx)Swetciskol (Lyncodon)Manyukol (Martes)Ciuktol (Meles)Wigursol (Mellivora)Ciuktedol (Melogale)Cigavol (Mustela)Djenetol (Neovison)Mamfol (Poecilogale)Ciuktumol (Taxidea)Telibudol (Vormela) | Krijol (Mephitidae)Krijol (Conepatus)Krijol (Mephitis)Krijol (Mydaus)Krijol (Spilogale) | Biugbol (Procyonidae)Fortol (Bassaricyon)Biugbol (Bassariscus)Inzol (Nasua)Inzol (Nasuella)Fortol (Potos)Biugbol (Procyon) | Kodarol (Ailuridae)Kodarol (Ailurus)
  Katceem is apteem ke Idatcol (Canis)
Nopalol (Canis adustus)Nopalol (Canis adustus adustus)Nopalol (Canis adustus bweha)Nopalol (Canis adustus grayi)Nopalol (Canis adustus kaffensis)Nopalol (Canis adustus lateralis)Nopalol (Canis adustus notatus) | Nopalol (Canis aureus)Nopalol (Canis aureus aureus)Nopalol (Canis aureus algirensis)Nopalol (Canis aureus anthus)Nopalol (Canis aureus bea)Nopalol (Canis aureus cruesemanni)Nopalol (Canis aureus ecsedensis)Nopalol (Canis aureus indicus)Nopalol (Canis aureus lupaster)Nopalol (Canis aureus moreotica)Nopalol (Canis aureus naria)Nopalol (Canis aureus riparius)Nopalol (Canis aureus soudanicus)Nopalol (Canis aureus syriacus) | Yaxol (Canis latrans)Yaxol (Canis latrans latrans)Yaxol (Canis latrans cagottis)Yaxol (Canis latrans clepticus)Yaxol (Canis latrans dickeyi)Yaxol (Canis latrans frustror)Yaxol (Canis latrans goldmani)Yaxol (Canis latrans hondurensis)Yaxol (Canis latrans impavidus)Yaxol (Canis latrans incolatus)Yaxol (Canis latrans jamesi)Yaxol (Canis latrans lestes)Yaxol (Canis latrans mearnsi)Yaxol (Canis latrans microdon)Yaxol (Canis latrans ochropus)Yaxol (Canis latrans peninsulae)Yaxol (Canis latrans texensis)Yaxol (Canis latrans thamnos)Yaxol (Canis latrans umpquensis)Yaxol (Canis latrans vigilis) | Idatcol (Canis lupus)Idatcol (Canis lupus lupus)Idatcol (Canis lupus albus)Idatcol (Canis lupus alces)Idatcol (Canis lupus arabs)Idatcol (Canis lupus arctos)Idatcol (Canis lupus baileyi)Idatcol (Canis lupus beothucus)Idatcol (Canis lupus bernardi)Idatcol (Canis lupus campestris)Idatcol (Canis lupus chanco)Idatcol (Canis lupus columbianus)Idatcol (Canis lupus crassodon)Cariol (Canis lupus dingo)Vakol (Canis lupus familiaris)Idatcol (Canis lupus floridanus)Idatcol (Canis lupus fuscus)Idatcol (Canis lupus gregoryi)Idatcol (Canis lupus griseoalbus)Idatcol (Canis lupus hattai)Idatcol (Canis lupus hodophilax)Idatcol (Canis lupus hudsonicus)Idatcol (Canis lupus irremotus)Idatcol (Canis lupus labradorius)Idatcol (Canis lupus ligoni)Idatcol (Canis lupus lycaon)Idatcol (Canis lupus mackenzii)Idatcol (Canis lupus manningi)Idatcol (Canis lupus mogollonensis)Idatcol (Canis lupus monstrabilis)Idatcol (Canis lupus nubilus)Idatcol (Canis lupus occidentalis)Idatcol (Canis lupus orion)Idatcol (Canis lupus pallipes)Idatcol (Canis lupus pambasileus)Idatcol (Canis lupus rufus)Idatcol (Canis lupus tundrarum)Idatcol (Canis lupus youngi) | Nopalol (Canis mesomelas)Nopalol (Canis mesomelas mesomelas)Nopalol (Canis mesomelas schmidti) | Nopalol (Canis simensis)Nopalol (Canis simensis simensis)Nopalol (Canis simensis citernii)