Amidaca wal toloya betara va "Teza:Xadola/Nelkaf betakseem"
bAucun résumé des modifications |
Aucun résumé des modifications |
||
Conya 1: | Conya 1: | ||
{{Xadola/Nelkaf betakseem/{{CURRENTMONTH}}/{{CURRENTYEAR}}}} |
|||
<!-- Teliz vamoon : 18/11/2018 --> |
|||
<div style="display: flex; float:left; margin-right: 15px; margin-top: 5px; border: 1px solid #B2B2B2;">[[Iyeltak:Julius Nyerere (1965).jpg|91px]]</div> |
|||
Ba 13/04/1922 koe Butiama Julius Kambarage Nyerere koblir. Va taveradob koe Makerere kotla seotar aze koe Edinburgh va yamba kiewatcon vayar. Ektudason va gaderopa valev tavesikeba, bak 1954 va Tanganyika African National Union redur ise va tazukara va vedeyafa jilaca koe vo paker. |
|||
Us katalikevik, va tawuk ta volruptesuca jupar ise, vewason va iskedara va europafa is asiafa ponesaca ke Tanganyika, va gindesa vedeyeva waster. Ikatcuson va ''Uhururu na Kazi'' ( Nuyuca is Kobara ) adja ise levgason va talpey tis vey nelkoteem ke opafa selteva, di gruper da va gijotapaca anamon lospar bak libura ba 1958 az 1960, nume batcoba di nover da in kal koefa mivvexuca az volruptesuca bak 1961 va patecta jupar. |
|||
Ba 09/12/1962 sokasane zo etimar aze Julius Nyerere vanpir taneaf taneagadesik. Bak 1964 va tanara va Tanganyika do [[Zanzibar]] tugeltrar, baton nazbason va '''[[Tanzania]]''' sokasane. |
|||
{{Xadola/Nelkaf betakseem/Titak|Julius Nyerere}} |
{{Xadola/Nelkaf betakseem/Titak|Julius Nyerere}} |
||
<noinclude>[[Loma:Teza/Xadola]]</noinclude> |
<noinclude>[[Loma:Teza/Xadola]]</noinclude> |
Siatos ba 16 santoleaksat 2018 à 20:16
Xatckar ( okon khachkar, armenavon խաչքար sugdalakiraf gu « gamdaraporxa ») tir livakoraf ok rontagentimaf atcom balumayan gu tanoya ok konaka gamda do fereon zikexa is dile ayafa vola is kosuteks. Ton aptolaca ke armenafa yamba, moe varafo tawavo ke izvafa Armena darekeon tigiyir ise koe Xayastana is Artsakh rekeon zo nendoyeper. Bat grabom rayan ok blonjayan ok dzetaf ok amudaf, gubeon ontinaf vas 1 ik 2 m- is mantaf vas 0.5 ik 1.5 m- is vaf vas 10 ik 30 cm-, va siofayani ok kimbasi ok djazafi fli tikid ; va « xatckar awalkikxo » dum koe Noratus ok Julfa abdi vilara dile tadled. Va enilt ke armenafa grekafa alka viwazed nume va xonukera ke Yesus Kristos vols inafa lorafa tuwava ton bliaal me kaatoed. Yambizva ke xatckar atcomeem gu balemoya rekola jadion zo solzarter : xantafa rekola wali IV-eafa is IX-eafa decemda, az tela ke redura is tazukoyera wali IX-eafa is XI-eafa decemda, az tela ke tenukera is tukotunara wali XII-eafa is XIII-eafa decemda, az tela tenafa wali XIV-eafa is XVII-eafa decemda. Nekev warzafa vonera mali 1960-e sanda, witaf xatckar atcom va telyon pulukaf me tukevlad. Mali 17/11/2010, « yamba ke armenafa gamdaraporxa ; leceva is grupaskira ke xatckar atcom » tir ke vexala dem meugafa arayafa ayikafa gadakiewega ke UNESCO.[...] |
|