Quemuenchatocha

Teliz mal Wikipedia.
Liwot va Muisca abdigalda abdi espanafa olgalicura

Quemuenchatocha ( okon gu Eucaneme ) tiyir bareaf Zaque nafalik ke Hunza ( Tunja ) boweyes va Zacazgo cosxo ( lentefi ki ke Muisca abdigalda koe refe Kolombia sokasane ) wali 1490 is 1537. Bak 1472 koe Hunza kobliyir. Tiyir nutikye is dareik ke Michuá ba klaa vas san-anyustda.[1] Bak 1538 koe Ramiriquí awalkeyer azen inaf direik di tiyir Aquiminzaque nutikye.

Tiyir kevlik ke Zipa Nemequene ke Bacatá azu Tisquesusa. Kan walara ke Sugamuxi gertapik arti konaka gejusa tanda koe Muisca abdigalda bak 1537 va ina diliyir. Givanon gu vanlakira ke espanaf olgalicusik, va intafa jwa tumusason volmiv preyutayar. Miledje va yal is dobulik pu sin stakseyer. Wori ba 02/08/1537 espanik va Hunza alkejayad ise va Quemuenchatocha kostoleyed. Juan de Castellanos va ina ton tcistafe guazikye kovudase is vepokafe is djastuse is udutafe pimtar, i ton ayikye dise va pofi is giperlesi rali num meviele modisukene gan kontan ; kottan kabdueon en takamadayar.[2] Tere Quemuenchatocha ko Suesca zo malstayar enide va vask ke intafa jwa di welidayar. Mu Aquiminzaque nutikye va uskej xomeyer. Koe Ramiriquí kadimion awalkeyer.

Vuestexa[betara | va krent betá]

Quemuenchatocha
Muisca nafalik
Zaque Quemuenchatocha, sordaf delt ke XIX-eafa decemda
Nafaluca
Prostelay Zaque
Semek Zaque ke Hunza
Soka Muisca abdigalda
Nafalugal 14901537
Dar- nafalik Michuá
Dir- nafalik Aquiminzaque
Blirizva
Koblira 1472
Awalkera 1538
betara teza
  Tuveli icde Izvopa 
Muisca : sane ke Kolombia is savsaf abdiespanaf seltay
Seltay

TawamiduraVegeduropaYambaKocopaBurmotaropaSkapaInseikLexaAvaVundopaAlkaGeja

Debak

FúqueneGuatavitaIguaqueSuescaTotaTequendama stoya

Izva

Muisca abdigaldaSavsaf bowesikPasca meldChocontá meldTocarema meldEspanafa olgalicura

Nafalik

Zipazgo : MeicuchucaSaguamanchicaNemequeneTisquesusaZaquesazipa
Zacazgo : HunzahúaMichuáQuemuenchatochaAquiminzaque

Lorik

ChiminigaguaBachuéChíaSuéBochicaHuitacaChibchacumCuchaviraNencatacoaChaquénChibafruimeGuahaioque